Saime ülesandeks ette valmistada kuni 10 minuti pikkuse ettekande ühest Eestis elavast selgroogsest imetajast.
Loomad jagasime ise omavahel ära! Mina valik langes MÄGRALE! Mõistatuslik loom see mäger, kelles on võimu ja väge.
Loomad jagasime ise omavahel ära! Mina valik langes MÄGRALE! Mõistatuslik loom see mäger, kelles on võimu ja väge.
|
Lähme ajas 9 aastat tagasi - aastasse 2016, mil Meles meles valiti aasta loomaks. Kes see Meles meles siis on!
|
1)Tema salapärasus
*Vähesed on teda näinud, kuigi tema tegevusjälgi – käpajälgi, urgusid ja käiguradasid pole raske leida. Mägra jäljed meenutavad pisikesi karu jälgi - viis varvast ja küünised.
*Mäger on üldiselt öine loom. Päeval ei tule ta välja oma pesast.
*Mäger läheb toitu otsima reeglina hämarikus, ent valgete ööde aegu jääb talle pimedast ajast väheks ja looma võib väljas kohata juba õhtupoolikul.
*Enamasti tuleb ta värske õhu kätte 9-10 vahel, kuid vahest isegi 6 paiku õhtul.
2)Tema puhtus
*Mäger on meie loodusmaastikul puhtamaid elanikke, kes oma elukohas piinlikult korda hoiab.
*Mäger on kõva voodihügieeni austaja – suve jooksul vahetab ta mitu korda oma pesamaterjali nn „linad“ välja, et vabaneda erinevatest parasiitidest.
*Enne poegade sündimist viiakse mägralinnakus samuti läbi kevadine suurpuhastus.
3)Toiduga ei pirtsuta
*Mäger on segatoiduline. Kuna saakloomi ise ei jahi, siis suhu läheb kõik, mis niisama ette jääb – vihmaussid, putukad, linnumunad, linnupojad, konnad, hiired, teod.
*Need valguvorstid st vihmaussid on lemmiksaak mäkradele.
*Mägra kõhtu jõuab ka vaskuss, kui see kaitsealune jalgadeta sisalik ette juhtub jääma.
*Taimsest toidust sööb ta erinevaid marju, pähkleid, juuri, õunad maitsevad.
*Kaera sööb nagu karu, istub kaerapõllus ja ajab käppadega vilja suhu.
*Otsib koore alt tõuke, maipõrnika vastsed maitsevad.
*Pinnases pesitsevate kimalaste ja herilaste pesad kraabitakse lahti ja pistetakse tervikuna nahka.
Ja sügiseks on loom rasvas – poole paksem kui kevadel.
4)On suurepärane arhitekt ja ehitaja
*Üks klann rajab ühise urgude süsteemi ja seda nimetatakse ka mägralinnakuks.
*Kui mägralinnakus on kasutusel juba 10 uruava, kuulub see ka looduskaitse alla, urujaht on keelatud.
*Kui loomi ei häirita, võivad nad ühte urusüsteemi kasutada mitmeid põlvkondi järjest, vahel kümneid ja isegi sadu aastaid
*Uruavade arv oleneb sellest, kui kaua linnak kasutusel on olnud. Kui pinnas seda võimaldab, siis võivad käikudesüsteemid olla isegi 3- või 4-korruselised. Alumised toad võivad asuda koguni 5 m maapinnast allpool.
*Samas on ruumid (käigud) hästi ventileeritud, säilitavad vajalikku õhuniiskust ja hoiavad ühtlast temperatuuri. Osa umbkäike täidavad käimla ülesannet.
5)On tark ja töökas loom
*Mäger ehitab endale ise uhke kodu ning peab selle puhtana. *Kõike teeb tasa ja targu!
*Enne urust väljumist nuusutab mäger hoolega õhku, ikka ühelt ja siis teiselt poolt. Ning alles siis otsustab, kuhu suunas minna.
*Kui mägral on palju toitumisradasid, valib ta alati selle, mille suund on vastutuult, niimoodi väldib vaenlaste rünnakuid.
*Mäger teeb magamisaseme jaoks korralikult heina ja heinategu sätib ikka kuivadele päevadele. Ja targa loomana oma linnakusse juba niisket kraami ei tassi.
6) Leplik ja külalislahke loom
*Lubab kutsumata külalistel asustada oma linnaku servaalasid.
*Ja nii kährikul kui rebasel on kombeks mägra töökust ära kasutada.
*Kährik näiteks võib vabalt kolida mägra juurde allüürnikuks.
*Vahel kolivad mäkrade korterelamusse ka rebased, seda võtavad nad saatuse paratamatusena. Mägrad-rebased saavad põhimõtteliselt koos elatud küll, kuid mägrale ei meeldi rebase kasimatus.
*Vahest harva eksib mägralinnakusse ulualust otsima isegi siil.
*Mäger talitab põhimõtte järele: ela ise ja lase teistel ka elada.
*Mäger on rahuarmastaja loom ikkagi.
7) Saavad ainult õigel ajal järglasi
*Mägra puhul algab tiinus selliselt, et pojad sünniks kindlasti märtsis-aprillis. Seetõttu polegi oluline, millal emasloom saab viljastatud.
*Tegelik tiinus kestab seitse nädalat. Enne seda on loote arengus seisakuaeg, mis võimaldab poegadel sündida õigel ajal – kevadel. Esimesed järglased saavad mägrad 2-aasta vanusena.
8)Elab turvalist elu
*Vägevate urusüsteemide tõttu on mäger vaenlaste eest hästi kaitstud. Nende eluiga kuni 15 aastat.
*Looduslikeks vaenlasteks ainult hundid-ilvesed.
*Jahimehed looma küttimise vastu suurt huvi ei tunne.
*Taksid ehk mägrakoerad, kes on läinud koopasse mäkra murdma, ei pruugi sealt ka eluga pääseda, sest mäger laseb käigud kinni.
*Minevikus on mägrarasva kasutatud nii haavasalvina, tuberkuloosi raviks, astmaravimites, külmetushaiguste puhul, kui on kinnine köha, määriti rasvaga.
Mägra kohta öeldi, et loom nagu apteek.
Et apteegis enam mägra rasva ei müüa ja karvadest pintsleid ka ei teha, siis pole inimesel mägra juurde asja.
9) On hinnatud ja austatud
*Loomale on pühendatud temanimeline rändrahn Raplamaa metsas Pahklas. See on ehk ainus Mägrakivi nimeline rahn Eestimaal. Mägrakivi pole saanud oma nime juhuslikult.
Kivi ümbrus viitab sellele, et seal tõesti kunagi üks suur mägralinnak on olnud.
10) Mägra kuulsus
Seda laulu ju teate, et - Mägral oli maja... Mägral oli maja nii nagu vaja....
*Selle loo salvestas 1987. aastal Joel Steinfeldt.
*Sõnad Helvi Jürissoni kirjutatud. 1970. aastal ilmus ajakirjas „Pioneer“ luuletus „Mägra maja“ , mis räägib tublist mägrast, kes on endale maja ehitanud ja kelle peres pole ühtki loodrit. Kuni ühel õhtul seisid maja ukse taga „kährikkoerad troppis".
*Luuletust tõlgendati protestina massilise sisserände vastu Venemaalt.
*Võib-olla luuletus üksi poleks nii selgelt vihjanud massimmigratsioonile, aga Asta Venderi joonistus kujutas mäkrasid meie rahvariietes ja kährikuid sinelites.
